04.12.18 toimus iga-aastane teetöid kokkuvõttes üritus Teetööde foorum 2018 Paides, kus oli kohal rekordiline arv osavõtjaid, veidi üle 300 teedeinseneri.

Päeva esimeses pooles oli fookuses aastal 2018 riigiteedel tehtu ja tutvustati silmapaistvamaid ehitusobjekte: T-4 km 18.84 jalgtee tunnel, T-2 Valmaotsa-Kärevere 2+1, Mustvee linna piirkonna teetööd ja T-59 Pärnu-Tori. Ettekanded olid huvitavad, arutleti erinevate küsimuste üle ja toodi välja kogemusi, mida võtta kaasa järgmistele objektidele. Kokkuvõtteks jäi kõlama positiivse toonina see, et omavahelised suhted ja koostöö olid head. Parandamisettepanekutest jäi kõlama eelkõige, et projektlahendustes oleks enam arvestatud objekti olukorraga – nii eksisteerivate pinnaste, ümbritseva keskkonna kui erinevate kommunikatsioonidega.

Pealelõunases sessioonis tutvustati Tallinna linnas tehtut ja sealseid tulevikuplaane, kalapääsude rajamist keskkonnaseisundi parandamiseks, räägiti asfaltkatte paigalduse kvaliteedikonstollist ja sellega seonduvast boonussüsteemist, BIMi olemusest ja võimalustest ning tellija, kliendi ja konsultandi omavahelisest paremast koostööst. Ettekanded sisaldasid palju uut infot, võimalusi ja ettepanekuid, kuidas tõhustada planeerimis- ja ehitusprotsesse.

Päeva viimases osas andis Julia Bergštein ülevaate MKMi teedetalituse eelmise ja tuleva aasta tegemistest, samuti pikemast tulevikuperspektiivist seoses teadaoleva infoga, et teehoiu rahastamine on alates aastast 2020 järsult vähenemas. Üles jäi positiivne toon, et hetkel ei ole alust liigseks muretsemiseks. Päeva lõpetas Maanteeameti regioonide järgmise aasta objektide tutvustused ja ootused koostööpartneritele, mille peamisteks märksõnadeks toodi välja vajadus parema koostöö ja kvaliteedi osas.

Sisuliselt samadele märksõnadele rõhus juba varasemalt toimunud ettekandes Raul Vibo (Tellija, klient ja konsultant. Piltmõist(m)atus), kes tõi välja, et kõik algab tellijast: tellija leiab hea konsultandi, hea konsultant mõistab lõpptarbija vajadusi ja rahulolev lõpptarbija kiidab head tellijat. Keskenduda tuleb kasutajakesksusele: probleemi tuvastamise ja lahendamise aluseks on see, mida päris inimesed tegelikes olukordades teevad, mitte idealiseeritud ettekujutus sellest, kuidas nad eeldatud käitumismustritele reageerivad. Kui ASI muutub eesmärgiks, siis ununeb algne probleem. Süsteemi ja probleemide lahendamise saaks paremini toimima, kui hanked tehakse rakendades allinssi mudelit, mis võimaldab tõhusamat koostööd ja probleemide sisukat lahendust läbi ühiste eesmärkide.

Autor:  Sven Sillamäe

Teetööde foorum 2018

« ‹ kohta 12 › »