13.02.2013 | #uudised |

LiikluskÀitumise monitooring 2012

LiikluskÀitumise monitooring 2012

 

AS Teede Tehnokeskus viis Maanteeameti tellimusel lÀbi uuringu, mille eesmÀrk oli selgitada vÀlja liikluses osalejate kÀitumine ning vÔrrelda saadud andmed eelmiste perioodide tulemustega.

LiikluskÀitumise monitooringut korraldatakse regulaarselt alates 2001. aastast. Monitooringu lÀbiviimise pÔhimÔtted töötati vÀlja esimesel aastal ja jÀrgnevatel aastatel on sama metoodikat jÀrgitud.

2012. aasta liikluskÀitumise monitooringu teemad olid:

  • Fooritulede nĂ”uetest kinnipidamine sĂ”idukijuhtide ja jalakĂ€ijate poolt
  • SuunamĂ€rguannete kasutamine
  • JalakĂ€ijale tee andmine reguleerimata ĂŒlekĂ€igurajal
  • Turvavöö kasutamine, peatoe kasutamine ja laste turvavarustuse kasutamine
  • Joobeseisundis juhtimine
  • SĂ”idukiirus asulateedel

Erinevate aastate tulemuste vĂ”rdlemiseks on vĂ”imalusel valitud samad vaatluskohad. VĂ€lisvaatlused salvestati videole ning lisaks uuringu aruandele anti Maanteeametile ĂŒle ka vĂ€livaatluste materjalid digitaalsel kujul.

JĂ€rgnevalt on toodud lĂŒhikokkuvĂ”tte 2012.a liikluskĂ€itumise monitooringu tulemustest.

Punase fooritule eirajate vaatlusel oli saadud valimi suurus 15489 sĂ”idukit, millest 0,51% jĂ€tkas liikumist ja ĂŒletas ristmiku punase fooritule ajal. Pisut paremat liikluskultuuri nĂ€itasid 2012. aastal selle nĂ€itaja osas Tallinna linnas olnud vaatluskohad, kus punase fooritule eirajaid oli keskmiselt 0,46% liiklusvoost, kĂ”rgeim oli see nĂ€itaja teiste linnade vaatlustulemuste pĂ”hjal (0,59%). Arvestades selle manöövri ohtlikkust liikluses, siis isegi kĂ”ige vĂ€ikseim eirajate kogus ei ole hea nĂ€itaja.

JalakĂ€ijate osas on aga olukord veelgi tĂ”sisem. Kui vĂ”rrelda veel kĂ€esoleva aasta vaatlustulemusi eelmise aasta omadega, siis on punase fooritule eirajate osakaal tĂ”usnud 3% vĂ”rra – 2012. aasta vaatlustulemuste pĂ”hjal ĂŒletas 12,3% jalakĂ€ijatest sĂ”idutee punase fooritule ajal. Suurem on punase fooritule eirajate hulk Tallinna linnas (14,5%), teistes linnades on see pisut vĂ€iksem (8,9%).

Suunatule kasutamist jĂ€lgiti sĂ”idukite puhul nende poolt ĂŒmberreastumiste sooritamisel ja ĂŒhistranspordi sĂ”idukite puhul nende vĂ€ljumisel peatusest. Kui sĂ”idukite vaatlustulemustele toetudes vĂ”ib olukorda suunatule kasutamise osas hinnata ainult halvaks (58,6% sĂ”idukitest kasutas suunatuld), siis ĂŒhistranspordi puhul on olukord hoopis teine – 98,6% ĂŒhistranspordi sĂ”idukitest kasutas suunatuld. TĂ€helepanu tuleb aga juhtida asjaolule, et ĂŒhistranspordi sĂ”idukite puhul jĂ€lgiti suunatule kasutamist ainult peatusest vĂ€ljumisel.

2012.a oli esmakordselt vaatluses sĂ”idukite tegevus ĂŒhistranspordi sĂ”iduki peatusest vĂ€ljumisel ehk kas sĂ”idukid annavad teed ĂŒhistranspordile. KokkuvĂ”tvalt vĂ”ib öelda, et umbes pooltel juhtudest antakse teed ja pooltel mitte vĂ”i tee andjaks osutub teine vĂ”i kolmas sĂ”iduk.

Üheks teemaks vaatluste lĂ€biviimisel oli jalakĂ€ijale tee andmine sĂ”idukijuhtide poolt reguleerimata ĂŒlekĂ€igurajal. VĂ”rreldes eelmise kahe aastaga on olukord paranenud –teeandmiskohustuse eirajaid oli 26%. JalakĂ€ijatele teeandmiseks peatus keskmiselt iga 1,4-s sĂ”iduk (Tallinnas peatus keskmiselt iga 1,4 teistes linnades iga 1,3-s sĂ”iduk). 2011.a. vastavad nĂ€itajad olid 1,8; 2,1 ja 1,4.

Lisaks liiklejate kĂ€itumise jĂ€lgimisele liikluses teostati ka vaatlusi turvavarustuse kasutamise osas ja seda just turvavöö kinnitamise, laste turvavarustuse ja peatoe kasutamise vaatlustega. Turvavöö kinnitanute osakaal liikluses oli kĂŒllaltki kĂ”rge – 95,1% sĂ”idukis viibijaist oli turvavöö kinnitatud. Samas on selle aasta nĂ€itaja vĂ”rreldes eelmise aasta omaga veidi langenud. KĂ”ige madalam oli see nĂ€itaja meeste hulgas, kes istusid sĂ”idukis tagaistmel (66,7%). Naiste hulgas oli turvavöö kinnitamine suhteliselt stabiilne ja ei olenenud sĂ”idukis viibija asukohast – 95
98% naistest oli turvavöö kinnitatud. Laste turvavarustust kasutas 94,7% lastega sĂ”itjatest. Õigele kĂ”rgusele reguleeritud peatugi oli keskmiselt 76,6%‐l sĂ”idukites viibijatest.

Alkoholi tarvitanud juhtide arv on vÔrreldes eelmise aastaga kasvanud. KuivÔrd kÀesoleval aastal ei olnud vÔimalik saada tÀpset arvu allutatud isikute arvu kohta, siis protsentuaalne osakaal (1,2%) ei pruugi olla kÔige tÀpsem.

SĂ”idukiiruste uuringut asulateedel tehti liikluskĂ€itumise monitooringu raames esimest korda. SĂ”idukiiruse monitooringu jaoks kasutati GPS seadme ja liiklust salvestava kaameraga varustatud sĂ”idukit, mis lĂ€bis kĂ”ik monitooringu tehnilises ĂŒlesandes toodud marsruudid. Saadud tulemused on esitatud aruande Lisas 1 toodud graafikutel marsruutide ja teelĂ”ikude kaupa.

LiikluskÀitumise monitooringu 2012.a aruandega saab tutvuda SIIN.