Jyväskylä linn Soomes on algatanud talvise liikuvuse projekti, mille eesmärk on arendada talihooldust ja prognoosida hooldusvajadusi erinevatelt ettevõtetelt soetatud seadmete abil. Osana sellest projektist alustab AS Teede Tehnokeskus kaheaastast pilooti, mille fookuses on talihoolduse täiustamine uue ilmaseiretehnoloogia abil Jyvaskyla sildadel. Projekt pakub reaalajas andmeid ilmastiku- ja teepinnaseisundi kohta, võimaldades linnal talveilmadele senisest tõhusamalt reageerida ning rakendada ennetavat teehoolet. Reaalajas sensorite andmed, täiustatud ilmaprognoosimudelid ja kasutajate tagasiside koondatakse süsteemi kaudu, mis pakub ülitäpseid ilmaennustusi 48 tundi ette üksikute sildade kohta, aidates seeläbi linnal teha talihoolduses teadlikumaid otsuseid. 

„Linnana, kus ilmastikutingimused on pidevalt muutuvad, on meie jaoks äärmiselt oluline oskus talviseid ilmatingimusi ette näha,” sõnas Teemu Liimatainen, arendusjuht Jyvaskyla linnas. „Uue ilmaseiretehnoloogia abil saame palju põhjalikuma ülevaate oma sildade teepinna seisukorrast, mis võimaldab meil muutuvatele tingimustele kiiremini ja täpsemalt reageerida. Usume, et koostöö AS Teede Tehnokeskusega aitab meil kasutada oma ressursse tõhusamalt.” 

Projekti raames on valitud Jyväskylä sildadele paigaldatud autonoomsed, IoT-põhised ilmajaamad ning teesensorid. Need annavad reaalajas infot oluliste tegurite kohta, nagu teepinna temperatuur ja niiskustase, mis aitavad tuvastada libeduse tekkimist soodustavaid olusid. Kompaktse suurusega andurid paigaldati otse silla pinnale, kahjustamata konstruktsiooni ning need pakuvad täpset teavet isegi keerulistes ilmastikutingimustes. 

Reaalajas ülevaated parema talvise liikuvuse tagamiseks 

Kahe aasta jooksul jälgitakse projekti tulemusi hoolikalt, et analüüsida, kui tõhus on see tehnoloogia talihoolduse parendamisel. Pilootprojekti edukus võib viia süsteemi laiendamiseni ka muudes olulistes taristupunktides Jyväskyläs ja kaugemalgi. 

„See projekt on oluline samm reaalajas andmete ja kõrgtehnoloogia kasutamisel talvise liiklusohutuse tõstmiseks,” ütles AS Teede Tehnokeskus tegevjuht Taivo Möll. „Ootame huviga, kuidas need süsteemid parandavad talihooldust Jyväskylä sildadel.” 

18. septembril 2024 toimus Pärnus, Estonia Resort & Spa konverentsikeskuses iga-aastane konverents „Sillapäev 2024“, mis tõi kokku ligi 160 inseneri ja spetsialisti. Ürituse fookuses olid Eesti sillainseneeria saavutused ning tulevikuväljakutsed.

Konverentsil tehti kokku 16 ettekannet. Uue formaadina oli kasutusel 8 minutiliste ettekannete plokk kokku 8 ettekandega, kus vahetusid slaidid automaatselt iga 20 sekundi järel, pakkudes ettekandjatele väljakutset olulised mõtted lühikese aja jooksul edastada.

Viimastel aastatel on Eestis rajatud märkimisväärne hulk erinevaid rajatisi, sh. sildu, viadukte ja tunneleid. Antud rajatised pakkusid konverentsil rohkelt arutlusainet. Ettekannetest koorus välja, et Eesti sillainseneeria kompetents on aasta-aastalt kasvanud, mis võimaldab ehitada üha keerukamaid ja innovaatilisemaid rajatisi.

Üheks viimase aja keerukamaks projektiks peetakse Pärnu uut kaarsilda, mis on hetkel ehitusjärgus ja valmib 2025. aastal. Silda ehitab ettevõte INF Infra.  Konverentsil osalejad said uut silda ka kohapeal külastada.

Sillapäeva 2024 korraldas AS Teede Tehnokeskus koos Transpordiametiga. Ürituse projektijuhtideks olid Eva Äkke ja Taivo Kurg ning moderaatorina astus üles Sander Sein.

Vastavalt Eesti Vabariigi peaministri korraldusele nr 88 viiakse AS Teede Tehnokeskus Kliimaministeeriumi haldusalasse taristuministri vastutusvaldkonda. Seni kuulus AS Teede Tehnokeskus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Väljavõte korraldusest:

„11. Taristuminister juhib Kliimaministeeriumi oma vastutusvaldkonnas. Taristuministri vastutusvaldkonnas on ringmajanduse ja jäätmekäitluspoliitika korraldamine, elamumajandus ja ehitus, transport (sealhulgas veondus, rahvusvaheline ühistransport, transiit, 3 (3) logistika ja transporditaristu), meremajanduse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine, meremajanduse sektorite ja riigile kuuluva veesõidukipargi (välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid) arendamine, mereuuringute ning veekaitse ja -kasutamise korraldamine, merekeskkonna kaitse ja kasutamise poliitika, veemajandus; liikluskorraldus (sealhulgas liiklus raudteel, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel), transpordisüsteemide, liikuvuse ja liikuvusteenuste (sealhulgas ühistranspordi taristu investeeringud ja hanked ning transpordivaldkonna taristu ja riigile kuuluvate veesõidukite, välja arvatud Kaitseväe ja Kaitseliidu veesõidukite registris olevad veesõidukid, hanked) planeerimine ja plaanide elluviimine, liiklusohutuse suurendamine.

Taristuministri vastutusvaldkonda kuuluvad Transpordiamet, Riigilaevastik, Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts, Aktsiaselts Nordic Aviation Group, AS Operail, aktsiaselts Eesti Raudtee, aktsiaselts Saarte Liinid, aktsiaselts Tallinna Lennujaam, aktsiaselts Tallinna Sadam, osaühing Rail Baltic Estonia, Osaühing Transpordi Varahaldus ja Aktsiaselts Teede Tehnokeskus.

Taristuminister esindab Eestit Euroopa Liidu transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogus transpordi küsimustes.“ 

Foto: Siim Lõvi, ERR

Vilniuses 18.01.2024 toimunud Leedu maanteede foorumil „Kelių forumas 2024“ ütles Leedu teedeminister Marius Skuodis, et sektor otsib aktiivselt lahendusi, kuidas teaduse abil teede vastupidavust tõsta. Eesti nutikaid kogemusi teede vastupidavuse tõstmisel jagas foorumil Marek Truu ettekandega „Paving homogeneity matters – Using Bonus System Contracts in Estonia“.

Oma ettekandes tutvustas Truu Eestis edukalt rakendatud boonussüsteemi ja tõi näiteid teekatte temperatuuriühtluse tagamise vajadustest ja positiivsetest tulemustest. „Ehitajad soovivad teha kvaliteetset tööd ja kattetemperatuuri ühtluse mõõtmisel baseeruv nutikas boonusüsteem annab selleks motivatsiooni, rahalised vahendid ja reaalajas nähtavad andmed katte paigalduskvaliteedi reaalseks tagamiseks“ ütles Truu. “Ühtlase paigaldustemperatuuriga kate nimelt ka tiheneb ühtlaselt ja teekatte eluiga pikeneb, säästes tavapäraselt enneaegsetele remontidele kuluvat ressurssi ehitusmaterjalide ja -töö ning nendele kuluva maksumaksja raha, samuti liiklejate ajakulu näol. Ühtlasi väheneb sellega kaasnev CO2-jalajälg“ lisas Truu.

Vaata ka artiklit sellelt sündmuselt.

12.12.23 toimunud foorumil Teehoiutööd 2023 andsime AS Teede Tehnokeskuse poolt välja tasaseima tee auhinna, mille seekord oli auga välja teeninud AS Tref. 2023 aastal ehitatud siledaima asfaltkattega teelõik asub Võru-Räpna maanteel km 3,1-8,6. Tunnustame tegijaid!

Teede Tehnokeskuse poolt andis auhinna üle mõõtmiste projektijuht Sven Veskioja. 

Head koostööpartnerid ja sõbrad! 

Soovime Teile rahulikku jõuluaega ja rõõmsat aastavahetust! Tulgu uus aasta töine ja turvaline!

Teede Tehnokeskuse pühadetervitust näed SIIT. 

Selle aasta teehoitöid kokkuvõttev foorum toimus 12.12.23, seekord Viljandis Ugala teatris. Osalejaid oli kohale tulnud ootuspäraselt palju, sest tahetakse kuulda kolleegide kogemuslugusid ja saada ülevaadet, mis aasta jooksul valmis on ehitatud. Seekord jagati kogemusi 6 teeobjekti ehitamiselt, lisaks kuuldi seiklusjutte Paldiski LNG terminali kai ehitamiselt ja Sopi-Tootsi tuulepargi rajamiselt. Janno Sammul Transpordiametist ja Rašid Bulatov Rail Baltic Estoniast andsid ülevaate järgmise aasta ehitusobjektidest. Foorumi lõpus kuulutasime Teede Tehnokeskuse poolt välja sellel aastal ehitatud siledaima teelõigu, mille ehitas AS TREF Võru-Räpina maanteel km 3,1-8,6. 

Foorumi moderaator oli Henri Gostsõllo, Nordpont OÜ ehitusjuht. 
Foorumi korraldajateks olid AS Teede Tehnokeskus ja Transpordiamet.

Pilte foorumist näed SIIT.

Järjekorras juba 5. korda toimunud Teede Tehnoloogiaseminar leidis aset 11. aprillil 2023. Seminarisarja eesmärk on teede ja tehnoloogiavaldkonna ristteel asuvate teemade ja võimaluste tutvustamine ja inspireerimine. Seminari ettekandeid saab vaadata SIIT. 

Seminar toimus veebis ja sellel osales enam kui 150 kuulajat. Seminari korraldas AS Teede Tehnokeskus.

Detsembris Paide Muusika- ja Teatrimajas toimunud Teehoiutööde foorumil kuulutasime välja 2022. aastal ehitatud siledaimad teelõigud. Esikoha sai teelõik Rakvere-Rannapungerja maanteel km 10-15, mille ehitas Verston! Tee kiidab tegijat! Eelmise aasta siledaima tee ehitas samuti Verston. Äkki ka järgmisel aastal?

Siledaima ehk tasaseima tee väljakuulutamine toimus Paide Muusika- ja Teatrimaja suures saalis elektrikatkestuse tõttu seekord küünlavalgel ja kindlasti jääb see osalenutele kauaks meelde. Teede Tehnokeskuse poolt andis auhinna üle Romet Raun ja Verstoni poolt võttis tunnustuse vastu Marek Aun.

Tee tasasuse väljendamiseks kasutatakse rahvusvaheliselt IRI-arvu (International Roughness Index) ja selle mõõtühik on mm/m. Teede Tehnokeskuses mõõdab teede tasasust mõõtmisinsener Egon Horg (pildil), kes on seda tööd teinud juba enam kui 20 aastat.

Tähtis verstapost! AS Teede Tehnokeskus ja selle eelkäija Maanteeameti Tehnokeskus on korraldanud koolitusi alates 1995. aastast ning on olnud peamiseks teedevaldkonna täiendkoolituste korraldajaks. Meie poolt väljastatud tunnistuste registreerimist alustasime 2000. aastal ja tänaseks on väljastatud tunnistuste arv ületanud 10 000 piiri. Võib ainult ette kujutada, kui palju teadmisi ja õppimist see number sisaldab. Kogu selle aja on koolitusi korraldanud meie tunnustatud ja energiline koolitusjuht Eva Äkke.

Maagilise numbriga 10 000 koolitustunnistuse sai staažikas teedeinsener Vello Voolaid täienduskoolitusel Teehoiutööde ehitusjärelevalve (19.01-21.01.22) osalemise eest.

Pildil: Eva Äkke ja Vello Voolaid tunnistuse pidulikul üleandmisel Leonhard Weiss Viateri kontoris.  

Head koostööpartnerid ja sõbrad! Soovime Teile rõõmsaid pühi ja teguderohket uut aastat!

Uued teeilmajaamad on piisavalt kompaktsed, et neid saab lihtsalt paigaldada asukohtadesse, kust täpse teabe saamine on kõige olulisem – näiteks, kus teepinna temperatuur langeb esimesena miinuspoolele ja ootamatu libeduse tekkimise oht on kõige suurem. Täpsete mõõtmisandmete olemasolu võimaldab koostada sellistele kriitilistele kohtadele täpsemaid teeilmaprognoose ning anda näiteks piirkonna või linnaosa põhiselt hoiatusi nii teehooldajatele kui ka liiklejatele. Loe edasi siit.

Oktoobri keskpaigas toimus Saksamaal Hamburgis ülemaailmne intelligentsete transpordisüsteemide suursündmus ITS World Congress 2021. Kongressi juures oli väga oluline osa ka messil, kus näidati praeguseid ja tulevikulahendusi targa transpordi ja targa taristu valdkonnast. Eesti ettevõtted, sh ka Teede Tehnokeskus, olid esindatud ITS Estonia võrgustiku egiidi all põhjamaade ühisstendil Nordic+, kus lisaks Eestile olid väljas veel ITS Finland, ITS Sweden, ITS Denmark ja ITS Norway. Teede Tehnokeskuse poolt tutvustasime TIK City Smart Weather ilmainfo teenust, ettekande selle kohta tegi meie ITS osakonna juhataja Stanislav Metlitski. Messil osalemine andis meile võimaluse oma teenuseid tutvustada ja luua vajalikke kontakte võimalike partnerite ja klientidega. Samuti sai tutvuda sellega, millised arengud ITS-i vallas on toimunud ja toimumas üle maailma. Lisaks oli ITS Estonia poolt koos EAS-i Saksamaa esindajatega kokku pandud tihe programm erinevate põnevate kohtumistega, sh Eesti suursaadikuga Saksamaal Alar Streimanniga.

Messil saime kinnitust, et Eestit kui IT ja ITS-i maad teatakse maailmas hästi ja meie tegemisi hinnatakse kõrgelt.

ITS Estonia tegutseb IKT Klastri alamklastrina Eesti Infotehnoloogia Liidu juures. Teede Tehnokeskus on ITS Estonia võrgustiku liige selle loomisest alates. Meie vedada on ka targa taristu töörühm.  

22. septembril toimus järjekorras 10. Sillapäev. Põneva sisuga konverents leidis seekord aset Tartus Eesti Rahva Muuseumis. Osalejad said ülevaate sildade valdkonnas toimuvast ja külastasid Riia-Vaksali valmimisjärgus liiklussõlme. Sillapäeva pilte saad vaadata SIIT. Pildistas Erlend Štaub.

Sillapäeva modereeris Martti Kiisa Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Sillapäeva korraldas AS Teede Tehnokeskus, projektijuht Eva Äkke.

01.04.21 toimunud Teede Tehnoloogiaseminar 2021 videosalvestust saad järgi vaadata Teede Tehnokeskuse YouTube-i kanalilt.

Seminari päevakava: 

• Tervitus ja sissejuhatus – Taivo Möll, AS Teede Tehnokeskus, juhataja
• Digiasfalt, digipraod ja digiaugud – Marek Truu, AS Teede Tehnokeskus, Arendus ja uuringud osakonna juhataja
• Kuidas veoauto käest tema kaalu küsida? – Tanel Jairus, AS Teede Tehnokeskus, ITS osakonna liiklusspetsialist
• Mis ilm on teeilmajaamade vahel? – Märt Puust, AS Teede Tehnokeskus, ITS osakonna projektijuht
• TIK CITY – teeilmastiku seire täisteenus tarkadele linnadele – Stanislav Metlitski, ITS osakonna juhataja
• Vaade kosmosest teede haldamisele tulevikus – Mart Noorma, AS Teede Tehnokeskus, nõukogu esimees

Head vaatamist!

Oleme täitematerjalidest otseselt ja kaudselt kirjutanud Teede Tehnokeskuse blogi varasemates postitustes:

• Mis on sidumata segu;
• Tutvustanud tootmisohje standardit (mis nüüdseks on küll kehtetu, kuid mille põhimõtteid saab endiselt rakendada);
• Arvutanud, kui palju meie suurprojektid täitematerjale vajaksid;
• Juhtinud tähelepanu proovivõtmise olulistele aspektidele.

Nüüd aga oleme astunud suure sammu edasi ja ulatame kõikidele liiva, kruusa ja killustikku tootvatele ettevõtetele virtuaalse abikäe ehk täitematerjalide terakoostise kalkulaatori. See on meie poolt loodud unikaalne tööriist, mis aitab kokku hoida aega ja välistab vigade tekke terakoostise määramisel. Meile teadaolevalt teist sellist internetiavarustest ei leia ja see on vabalt kasutamiseks kõigile asjahuvilistele.

Nagu iga uus asi, vajab ka see natuke tutvumist ja katsetamist. Oleme disaininud kalkulaatori nii, et see oleks täitematerjalidest teadlikele kasutajatele võimalikult lihtne ja loogiline. Sellegipoolest kirjeldame järgnevalt lahti kalkulaatori tööpõhimõtte ja anname juhised selle kasutamiseks.

Esimese asjana tuleb kalkulaatorisse sisestada täitematerjali alumine sõel “d” ja ülemine sõel “D” millimeetrites. Näiteks liiva puhul 0/4 või killustiku korral nt 16/32. Selle põhjal arvutab kalkulaator lähimad vajalikud baasrea sõelad. 16/32 näite puhul 2D on 63 mm, 1,4D on 45 mm, D on 32 mm, d on 16 mm ning d/2 on 8 mm.

Järgmiseks tuleb kalkulaatorisse sisestada saadud (või lähimate) baasrea sõelte läbindid. Need läbindid saab labori katseprotokollist. Korrektset sisestust tähistab roheline linnuke.

Kui protokollist on väärtused kalkulaatorisse kantud, siis jääb üle vaid vajutada nupule „Arvuta kategooriad“. Seejärel kontrollib kalkulaator täitematerjali terastikulise koostise kategooriate vastavust üldehitustööde, teedeehituse, betooni ja asfaldi standarditele. Selle kinnituseks kuvatakse sobivuse korral täitematerjali nimetus (peen, jäme või fraktsioneerimata) ja standardikohased kategooriate tähistused.

Kalkulaator kuvab ainult sobilikud kategooriad. Sobivaid kategooriad võib olla ka mitu, sest materjal võib korraga vastata mitmele kategooriale. Sellisel juhul tuleb valida üks kategooria, mille pikaajalises vastavuses tootja kindel on. Nagu me teame, tagab kõrge kvaliteedi stabiilsus.

Kui kalkulaatorisse sisestatud väärtused ei sobi d/D ühegi kategooriaga, annab kalkulaator vastuseks „Ei vasta“.

Kui aga sisestamisel läheb midagi nihu, siis annab kalkulaator sellest märku tulemusega „Vale“ või punase hüüumärgiga.

Head kasutamist!

Oleme kalkulaatorit küll palju katsetanud ja testinud, kuid olulistel puhkudel soovitame tulemused ikkagi ka standardi järgi üle kontrollida. Kõikvõimalik tagasiside palun saata aleksander.altmae@teed.ee.

AS Teede Tehnokeskus koostöös MTÜ-ga Eesti Asfaldiliit jätkab 2021.a. kuuest kahepäevasest moodulist koosneva teedealase täienduskoolitusega

TEEDEOBJEKTI ELUKAAR

Koolituse päevakava kokkupanekul lähtusime teedeinseneride kutsestandardist. Koolituse eesmärk on anda osalejale teavet, milline näeb välja ühe teedeobjekti kogu elukaar tervikuna. 

Koolituse I moodul algab tellijapoolsete valikukriteeriumide ja põhimõtete tutvustusega objektide pingereastamisel ja remondimeetmete valikul, järgmistes moodulites räägitakse projekteerimise lähteülesande koostamisest, projekteerimisest ning projektide ekspertiisist. Eeltoodule järgneb ülevaade teedeobjekti hankeprotseduurist, ehituslepingu sõlmimisest ja ehitusprotsessist ning objekti valmimisel üleandmisega seotud tegevustest ning teede korrashoiust (suvine ja talvine).

Ja kõik algab uuesti, kui teedeobjekti elukaar jälle uuele ringile läheb.

Koolitus koosneb viiest kahepäevasest moodulist, mis toimuvad:

I moodul – Teedeobjektide remondimeetmete valik. Säilitusremondi tehnoloogiad.
19.01.21 – 20.01.21 päevakava SIIN

II moodul – Teede projekteerimine. Keskkonnamõjude hindamine. LO audit.
02.02.21 – 03.02.21        

III moodul – Riigihanke protsess. Teetöödeaegne liikluskorraldus. Tee-ehitusmaterjalid.
17.02.21 – 18.02.21 

IV moodul –  Teetöödeaegne liikluskorraldus. Mullatööd. Geosünteedid. Katend. Garantii.
01.03.21 – 02.03.21

V moodul – Teedeobjekti ehitusprotsess. Järelevalve. Korrashoid.
23.03.21 – 24.03.21   

VI moodul – Ehituskonstruktsioonid. Digitaalehitus. Meeskond.
13.04.21 – 14.04.21  

Toimumise koht: vastavalt moodulile
PS! Juhul kui viirusest tingitud piirangud jätkuvad, siis teavitame muudatustest.

Kahepäevase koolituse HIND on 290 €, millele lisandub käibemaks.
HIND sisaldab kõiki koolituse läbiviimisega seotud kulusid.

Soodustused:

Osalejale Transpordiametist on hinnasoodustus 10%.
Eesti Asfaldiliitu kuuluva ettevõtte esindaja hinnasoodustus on 10%.
Teistele ettevõttetele rakendub hinnasoodustus 10% juhul, kui osalejate arv on kolm või enam.

Olete koolitustele oodatud!

AS Teede Tehnokeskuse poolt mõõdetud uutest teelõikudest pälvis „Tasaseim tee 2020“ tiitli Tallinn-Tartu maantee uus 2+2 Kose-Ardu teelõik, mille ehitas Trev-2 Grupp! Ka eelmisel aastal pälvis tasaseima tee tiitli AS Trev-2 Grupi ehitatud teelõik. Kokku mõõtis AS Teede Tehnokeskus sel aastal tasasust ca 100-l värske asfaltkattega teelõigul, nendest 10 paremat on järgmised:

1. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee (Kose-Ardu 2+2), AS TREV-2 Grupp
2. Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee (km 2,4-7,3), AS TREF
3. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee (km 178,4-182), YIT Eesti AS
4. Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee (km 84,5-92,9), Nurme Teedeehitus OÜ
5. Tartu-Jõgeva-Aravete maantee (km 5,2-6,4), AS TREF
6. Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee (km 64,7-71,6), AS TREF
7. Põlva-Reola maantee (km 26,6-30,5), AS TREF
8. Tartu-Jõgeva-Aravete maantee (km 11,4-18,9), YIT Eesti AS
9. Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme maantee (km 101,2-122,8), YIT Eesti AS
10. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee (Ardu-Võõbu 2+2), GRK Infra

Siit saate vaadata meie 2020 aasta jõulutervitust.

Foorum Teehoiutööd 2020 03.12.20  EI TOIMU!  Hoolime oma kolleegide- koostööpartnerite tervisest  ja jääme kokkusaamiseks ootama turvalisemaid aegu.  Uus info foorumi toimumise võimalikkusest meie kodulehel  järgmise aasta algul.

Olge terved, jääge terveks!

Innovatsioon on meie majas aukohal. Osalesime Tallinna linna ja Tehnopoli poolt korraldatud Tallinnovation-i konkursil ja osutusime üheks võitjaks! Konkursi eesmärk on luua targa linna lahendusi ja rakendada neid Tallinna linnas. Meie lahendus hõlmab linnaosadepõhise miniilmajaamade seirevõrgu loomist koos mudelennustusega teeilma prognoosimiseks. Talv ja libedus ei saa tulla enam ootamatult.

Konkursi info

Labori uushindamine ja üleminek standardi versioonile EVS-EN 17025:2017

Märtsis toimus labori akrediteerimisalane uushindamine ja üleminek laborite standardi EVS-EN 17025:2017 uusversioonile, mille tulemusena andis Eesti Akrediteerimiskeskus laborile välja uue akrediteerimistunnistuse L036 (12.04.2020) ja selle lisa.

Tõstatame selle teema, sest näeme laborina erinevaid aspekte, kuhu saaksime oma õla alla panna. Neist üks suurima mõjuga on proovivõtt. Korrektne proovivõtt peaks olema teedeehituse kõikide osapoolte esmane kvaliteedi tagamise võte.

Meie teedeehituses on tavapärane, et vastavalt lepingutingimustele ehitaja ehitab ning vastutab nii konstruktsiooni püsivuse kui ka kasutatavate materjalide omaduste eest. Senikaua, kuni asjad sujuvad – laboratoorsed katsetulemused „annavad välja“ – on kõik osapooled rahul. Kuid kui ilmub sõnumitooja ehk katseprotokoll koos trahvi kuulutavate tulemustega, algab kulukas ja närvesööv protsess, mis raiskab erinevate osapoolte aega, raha ja energiat. Kas materjal ei ole kvaliteetne? Kas labor eksis? Kas proov oli korrektselt võetud? Põhjused võivad olla erinevad.

Vastuste saamiseks ja sisu mõistmiseks tuleb vaadata üle kogu ahel alates materjali saamise protsessist kuni laboratoorse katsetamiseni. Arvestada tuleb, et iga samm ahelas mõjutab lõpptulemust ja eesmärk on saada materjali kvaliteeti päriselt iseloomustav näitaja. Kui vaatame näiteks asfaltkatte ehitamist, siis võib laias laastus vaadata järgmist ahelat: asfaltsegu tootmine tehases – transport objektile – segu laotamine teele – proovivõtt segust – laboratoorne katsetamine. Ahela algus – asfaltsegu tootmine – ja ahela lõpp – laboratoorne katsetamine – on standardiseeritud ja küllaltki hästi kontrollitud protsessid ja juhuslikkust on neis vähe. Vahepealsed ahela osad – transport ja laotamine – mõjutavad erineval määral segu segregeerumist ehk teele laotatud segu on mõnevõrra ebaühtlasem kui tehase punkris olev segu. Ebaühtluse määr sõltub segu koostisest (suureterastikuline segu segregeerub kergemini), veomaa pikkusest, veoki kasti kujust, laoturi tehnilisest korrasolekust ja ka kasutatavatest töövõtetest. Sellest tulenevalt ei ole teele laotatud segu põiki ja piki teed sama ühtlane kui tehases värskelt segatud segu ja ei saagi olla. Mõistlikes piirides ebaühtlus on protsessist ja tehnilistest vahenditest tingitult normaalne tulemus, mis ei mõjuta oluliselt teekatte kvaliteeti ja püsivust. Siinkohal tulebki mängu proovide võtmise korrektsus – oskus võtta proov selliselt, et see iseloomustaks segu omadusi nagu need tegelikkuses on. Kui võtta üks kühvlitäis segu ja lugeda see üheks prooviks, siis on tõenäoline, et sealt samast kõrvalt võttes teine kühvlitäis laboratoorsel katsetamisel täpselt sama tulemust ei anna. Selline pole ka korrektne proovi võtmise viis.

Kui võtta neli kühvlitäit, segada kokku, jagada osaproovideks ja katsetada, siis saadakse juba oluliselt lähedasem tulemus osaproovide vahel ja see on ka paremas seoses tehases toodetud segu näitajatega.

Kui võtta paani samast ristlõikest veel suurem hulk proove, siis katsetulemuste keskmine näitaja kattub väga suure tõenäosusega segu retseptis kirjeldatuga. Seega on väga tähtis mõista ja arvestada, millised on proovi võtmise mõjud saadavale katsetulemusele. Kui proovivõtmine teha ebakorrektselt ja süvenemata, saadakse suure tõenäosusega katsetulemus, mis ei iseloomusta materjali tegelikku kvaliteeti. Aga see polnud ju eesmärk.

2019 aastal tegime mini-uuringu, et selgitada segu ühtluse varieeruvust asfaldipaani ristlõikes ja ka piki teed. Selleks võtsime objektil laotatavast AC 20 base segust proovid ja määrasime igale proovile terakoostise ja sideainesisalduse. Alloleval graafikul on toodud katsetulemused paani ristlõikes.  

Näeme, et tulemused mõnevõrra varieeruvad ja paar ekstreemumit on hulgas. On teada, et proovi bituumenisisalduse ja sõelkõvera vahel on olemas tugev seos. Kui vaadata nende proovide sõelkõveraid, siis näeme järgmist pilti:

Kui peenosist on proovis rohkem, on kõrgem ka selle proovi bituumenisisaldus.

Kui võtta kõikide selle uuringu käigus katsetatud proovide bituumenisisalduse keskmine, siis langeb see hästi kokku segu projektis ettenähtud bituumenisisaldusega. Seega on tehases lisatud sideainet õiges koguses, aga transpordi ja laotamise käigus on see segregeerumise tulemusena jaotunud mõningase ebaühtlusega. Segu sellist käitumist laotamise protsessi käigus tuleb teadvustada ka proovivõtul, et saada esinduslik tulemus.  

Lisaks väga oluline aspekt, mida tuleb teadvustada, on see, et B proov tehakse tavapäraselt ainult ekstreemsetele katsetulemustele. Kui B proovidena kasutada eraldi võetud proovi, st. mitte A prooviga samast proovist jagatud osaproovi, tekib statistiline anomaalia, mis tõenäosusteooria kohaselt annab kordusproovile väga suure tõenäosusega parema tulemuse. Kui A ja B proove katsetada erinevates laborites (A proov ainult ühes ja B teistes), siis tekib olukord, kus B kordusproove teostav labor peabki saama paremad katsetulemused kui algset proovi katsetanud labor, sest alg- ja kordusproov ei ole omavahel tegelikkuses seotud. Vastupidine olukord, kus B proovi katsetamisel saadakse kehvem tulemus, on väga vähe tõenäoline. Ilma sellesse protsessi süvenemata võib tekkida ekslik mulje, et A proove katsetav labor ei katseta korrektselt. Katsetab küll, aga need kehvad tulemused ongi ekstreemumid laborist sõltumata. Allpool selgitav joonis, mis kujutab proovitulemuste normaaljaotust:

Kokkuvõtteks – ehitusmaterjalidest proove võttes on väga oluline järgida nõudeid ja arvestada erinevate materjalide iseloomudega. Mida vähem on juhuslikkust proovivõtuprotsessis, seda paremini iseloomustab labori katsetulemus materjali tegelikke näitajaid.  

Ilmselt pole kellelegi jäänud märkamata, et liiklus on muutunud hõredamaks. Koolid on kinni, töökohad kasutavad maksimaalselt kaugtöö võimalusi ja nii ongi teedel vähem autosid. Aga kui palju vähem? Vaatame alljärgnevat kahte maanteed.

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee

Esimesel graafikul on toodud sõiduautode keskmised arvud tundide kaupa alates 13. märtsist – päevast, mil eriolukorra väljakuulutamine inimesteni jõudis. Punase joonega ongi toodud viimase kahe nädala andmed, rohelisega on tähistatud olukord kaks nädalat varem, sinisega aasta varem.

Kui 13. ja reede suurt langust ei toonud, siis juba laupäev-pühapäev näitasid varasemate perioodidega võrreldes selget vähenemist. Esmaspäev oli aga juba oluliselt vähesema liiklusega. Kogu kahenädalase perioodi keskmine ööpäevane liiklus oli 31% madalam kui sellele eelnenud ajal.

Kuid teedel ei ole ainult sõiduautod. Kuidas on muutunud teiste sõidukite liiklussagedus?

Autorongid – ehk kõnekeeles rekad – sõidavad ikka samas rütmis edasi. Võrreldes eelmise kahe nädalaga on neid koguni kaks protsenti juurde tulnud. Nädalavahetustel on liiklus hõredam nii nagu kaks nädalat või aasta varem ja esmaspäevadest alates käib töö endiselt täie hooga edasi.

Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare maantee

Et Saaremaa on tänase olukorra üks enim kõneainet pakkunud piirkondi, siis võtame järgmise vaatlusobjekti – põhimaantee nr 10 Risti – Virtsu – Kuivastu – Kuresaare ette kahes osas – mandri osa ja saare osa. Pikema staažiga teedehuvilised mäletavad, et varasemal ajal oligi tegemist kahe eraldi maanteega.

Raskeveokite osas on seis  mõlemal pool sarnane ülejäänud Eestiga – nädalavahetusel veidi hõredamalt ja tööpäeviti nii nagu tavaliselt. Seevastu sõiduautode osas on pilt erinev.

Mandri pool on keskmine liikluse vähenemine eelmise perioodiga võrreldes 36%, umbes nagu Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maanteel. Kadunud on aga tavapärane reede ja pühapäeva suur tõus. Kusjuures pühapäevane tipptund kadus juba 15. märtsil, päev enne eriolukorra kehtima hakkamist. Seevastu tööpäevade liiklus on enam-vähem samasugune kui enne eriolukorra kehtestamist – suur keskmine langus tulebki nädalavahetustest.

Saaremaa ja Muhumaa osal on aga muutused teistsugused.

Eelmise perioodiga võrreldes on seal lausa 61% vähem sõiduautoliiklust. Kui enne oli tipptundidel teel 300-400 autot, siis nüüd alla saja. Lisaks nädalavahetustele on oluliselt langenud ka tööpäevane liiklus. On näha, et saarlased võtsid kodus püsimise soovitust algusest peale tõsiselt.

Anname teada, et AS Teede Tehnokeskus jätkab oma klientidele ja partneritele teenuste osutamist tavapärases mahus. Arvestades kehtivat eriolukorda oleme teinud muudatusi töökorralduses, et võimalikult palju vältida otsekontakte inimeste vahel ja minimeerida selle kaudu koroonaviiruse levikut. Kõigi Teede Tehnokeskuse kontaktisikutega saate ühendust e-maili ja telefoni kaudu.

Laboratoorsete katsetuste tellimisel soovitame kasutada tellimiskirja elektroonilisel kujul (digiallkirjastatud tellimiskiri, skaneeritud pdf vms). Proovid tooge labori ukse juurde ja informeerige sellest laborit samaaegselt, proovid võtame vastu otsese kontaktita. Labori kontaktisik on Henri Prank, tel +372 5802 3552 ja e-mail henri.prank@teed.ee   

Püsigem terved!

Teede Tehnoloogiakonverents lükkub edasi. Uus toimumisaeg selgub peale olukorra normaliseerumist.

AS Teede Tehnokeskus on koostöös MTÜ’ga Eesti Asfaldiliit kokku pannud uue teedealase täienduskoolituse,

TEEDEOBJEKTI ELUKAAR

Koolitus koosneb kokku viiest kahepäevasest moodulist, mis toimuvad:

I moodul 11.12.19 – 12.12.19 TOIMUNUD

II moodul 22.01.20 – 23.01.20  TOIMUNUD

III moodul 12.02.20 – 13.02.20 TOIMUNUD

IV moodul 11.03.20 – 12.03.20 päevakava meie kodulehel alates 20.02.20 SIIN

V moodul Sillad ja digitaalehitus 15.04-16.04.20 päevakava meie kodulehel alates 10.03.20 SIIN

Koolituse eesmärk:

Koolituse päevakava kokkupanekul on lähtutud teedeinseneride Kutsestandardist ja koolituse eesmärk on anda osalejale teavet, milline näeb välja ühe teedeobjekti kogu elukaar. Koolitus koosneb neljast moodulist.
Koolituse I moodul algab tellija valiku kriteeriumide ja põhimõtete tutvustusega objektide pingereastamisel ja remondimeetmete valikul, järgmistes moodulites räägitakse projekteerimise lähteülesande koostamisest, projekteerimisest ning projektide ekspertiisist, millele järgneb ülevaade teedeobjekti hankeprotseduurist, ehituslepingu sõlmimisest ja ehitusprotsessist ning koolituse viimases moodulis käsitletakse objekti valmimisel üleandmisega seotud tegevusi ning teede korrashoidu (suvine ja talvine) kuni üks teedeobjekti elukaar uuele ringile läheb.

Teede Tehnokeksus AS laboratoorium läbis edukalt Eesti Akrediteerimiskeskuse (EAK) poolt läbiviidava akrediteerimisalase järelevalvehindamise, mille kinnituseks on välja antud akrediteerimistunnistuse uuendatud lisa (15.11.2019 seisuga).

Uute akrediteeritud katsetena lisandusid labori akrediteerimisulatusse järgmised katsed:

• EVS-EN ISO 17892-1 Determination of water content. Veesisalduse määramine
• EVS-EN ISO 17892-3 Determination of particle density. Osakeste tiheduse määramine
• EVS-EN ISO 17892-4 Determination of particle size distribution. Terastikulise koostise määramine
• EVS-EN ISO 17892-12 Determination of liquid and plastic limits. Plaatsus- ja voolavuspiiri määramine

Lugupeetud foorumil Teehoiutööd 2019 osalenu!

Tänan osalemise ja edastatud tagasiside eest! Teie ettepanekud on heaks abiks järgmiste teedealaste konverentside ja seminaride läbiviimisel.

Foorumil tehtud ettekannete slaidi leiad siit ja pildigalerii siit.

Järgmiste kohtumisteni järgmisel aastal.

Eva Äkke

Täiendõppe projektijuht