Geoloogiliste puurimiste optimeerimine

Teede rekonstrueerimisel on oluline saada rekonstrueeritava tee kihtidest ja aluspinnastest võimalikult kattev ülevaade. Traditsiooniline, ainult puuraukudel põhinev meetod võimaldab küll täpselt kindlaks teha kihid ja nende omadused, kuid meetodi suureks puuduseks on töö aeglus, liiklust takistav ja teed lõhkuv iseloom ning maksumus, mistõttu ei ole praktikas mõistlik teha geoloogilisi puurimisi tihemini kui 50m (erandkorras väiksem) sammuga. Maaradar võimaldab mõõtmised teha pideva profiilina ning seeläbi tuvastada sarnased e. homogeensed lõigud. Sõltuvalt tegelikust olukorrast võivad need olla väga erinevate pikkustega, kuid iga homogeense lõigu usaldusväärseks kirjeldamiseks piisab üldjuhul ühest geoloogilisest puurimisest. Radariprofiilide põhjal planeeritakse teele optimaalne arv puurauke ning vajadusel muid mõõtmisi (nt. kandevõime), mis võimaldavad piisava detailsusega radariprofiili andmete tõlgendamise ja tee läbilõike kindlaksmääramise.

Katte ja pinnasekihtide paksuste määramine

Tänu mõõtmise pidevusele võimaldab kombineeritud meetodi (maaradar+puuraugud) kasutamine saada tee kohta tunduvalt kvaliteetsemat geoloogilist andmestikku võrreldes traditsiooniliselt kasutatava ainult puuraukudel põhineva uuringuga ning määrata ka kihtide paksused pidevalt (tüüpiliselt iga meeter).

Maa-aluste tehnovõrkude kaardistamine
Maa-aluste objektide otsimiseks ja lokaliseerimiseks tehakse maaradarimõõtmised 3D-mõõtmistena e. paralleelselt või ristuvalt paiknevatest mõõtmisradadest moodustuva uuringuvõrguga või 3D-maaradariga. Selliselt mõõtes on võimalik kontuurida otsitav objekt või avastada huvi pakkuda võivad objektid (torud, kaablikogumid, truubid, kollektorid jms) ja andmete töötlemisel saab objekti orienteeruvad piirjooned kanda plaanile.

Arheoloogilised uuringud

Vanadel asustatud aladel on ehitamise ja rekostrueerimise käigus vaja sageli täpsustada olemasolevate arheoloogiliste andmete, nt. vanadele kaartidele kantud objektide (nt alusmüüride) paiknemist tee trassil.